Kevadine jalutuskäik metskonna pargis

Tulin koolist koju ja aega oli. Kiiret ei olnud eimittekuhugi. Jalutasin läbi endise mahajätud Eidapere metskonna pargi. Maa oli hästi porine ja kingaga ei saanud igale poole tõepoolest juurde. Lumi oli siis selleks momendiks juba neljandat korda sellel kevadel läinud. Mu kaamerasilma ette jäi nii mõndagi.

 Esimesi kevadekuulutajaid  - märtsikellukesed

 Nende lilledele on omane igakevadine võitlus looduse kapriisidega

Eidapere metskond - alles see oli, kui siin toimus veel vilgas majandustegevus ja metskond oli aleviku üks tööandjatest

 Sellel trepil pole juba ammu astunud ühegi inimese jalg

Objektiivne reaalsus  - või elu paratamatus

 On pajuurbade aeg

 Samblikud - ühed arhailisemad bioloogilised olendid Maal

 Lehtsamblik - omapärane sümbioosi näide

 Ja aeg parandab haavad, armid paraku jäävad. 

Siit saab aga alguse uus elu

 Aastaringid - tummad tunnistajad minevikust ja olevikust

 Krookused lisavad oma värvikirevuse halli argipäeva